Seejärel panid
lapsed ühte läbipaistvasse ämbrisse palju lund, mis ulatus üle ääre. Teise
ämbri sisse valasid lapsed kraanivett. Natukese aja tagant käisime vaatamas
lumeämbrit ja rääkisime sellest, kas lumega on midagi juhtunud või mitte.
Vaatlust tegime neljal korral.
9.25 – lapsed
panid lume ämbrisse, ämber oli lund täis.
10.19 –
avastasime, et lumi on natukene sulanud – lund oli vähem, vett juba rohkem.
10.34 – lumi
oli juba tervenisti vee all ehk rohkem oli vett kui lund.
12.05 – lumi
oli peaaegu täielikult sulanud.
Lõpuks
vaatasime ämbrit, kus sees oli lumi. Arutasime selle üle, mis juhtus lumega,
kas see ikkagi jäi samaks või mitte. Saime teada, et soojas toas lumi sulab.
Lõpuks vaatlesime lumevett – see oli väga must! Mõni laps ütles, et ta ei söö
enam kunagi lund. Seejärel võrdlesime kahte ämbrit, lapsed ütlesid kohe, et
kraanivesi on puhas ja seda tohib juua.
Järgmisel
päeval tegime sama katset uuesti, aga erinevuseks oli see, et panime lumeämbri
radiaatori peale sulama. Selgus, et radiaatori peal sulas lumi kiiremini kui lihtsalt
soojas toas seistes.
9.25 – lapsed
panid ühte ämbrisse lund, teise ämbrisse valasid kraanivett.
9.30 –
vaatasime juba, kas lumega on midagi juhtunud või mitte.
9.48 – lumi oli
juba natuke sulanud, alla tekkis vesi.
10.35 – lumi
oli täiesti ära sulanud.
Lapsed
võrdlesid kahte topsi, kus sees oli umbes samapalju lund ja vett. Enne
märgistasime ära ka kriipsuga koha, milleni oli vett ja lund. Selgus, et
lumeämbris oli peale sulamist vett väga vähe, palju vähem kui kraanivee ämbris.
Lapsed said teada, et kui lumi sulab ära, siis selle kogus kahaneb ehk muutub
palju väiksemaks. See oli põnev katse, mis aitas lastel paremini mõista lume
omadusi ja muutumist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar