Tiigrite tegus jaanuar

Jaanuari kuu on olnud Tiigritele kiire kuu. Lõppes projekt TOIT ja algas uus projekt TURVALINE REISIMINE. Projekti võtsime kokku kolme mini projetiga, mis said alguse rühmas tekkinud kolmest grupist, kus iga grupp uuris ühte teemat. Teemade tutvustamiseks teistele tehti näitlikud tegevused ja rääkivad seinad. Esimene grupp uuris, kuidas jõuab toit meieni. Ühiselt meisterdati selle teema jaoks vahva lehm, mille peal lapsed said harjutada piima lüpsmist. Lapsed õppisid, et piim ei pärine otse poest koos teiste toiduainetega, vaid tuleb lehmadelt. Samuti said nad teada, et mitmed toorained pärinevad loomadelt ja loodusest. Teine grupp uuris, kuidas kasvab seemnest taim ja taimest vili. Teema lõpus pandi ühiselt idanema herned, mis kahjuks ei hakanud kasvama. Kuid lapsed ei andnud alla ja koos õpetajatega külvasid nad need uuesti. Nüüd loodame, et peagi pistavad herned oma esimesed võrsed mullast välja. Viimane ehk kolmas grupp uuris, kuidas saab viljast meile leib. Teema lõpetuseks küpsetati õppeköögis kaaslastele erinevatest jahudest pannkooke. Laste sõnul oli see väga põnev ja maitsev kogemus.

Tiigrite uus projekt on hoopis teine teema ja selleks on TURVALINE REISIMINE. Esimesena joonistasid lapsed paberile riigid, kus nad on reisinud, ning kujutasid oma lemmiktegevust seal. Loomulikult lisasid nad ka riigi nime. Selle tegevuse käigus õppisid lapsed kasutama Google’i otsingusüsteemi ja atlaseid, et leida külastatud riigi lipp.

Naksitrallide ohutuse ja esmaabi teemaline projekt

Naksitrallid võtsid omale eesmärgiks osaleda Hea Inimese Galal ja seoses sellega uurisime väga rasket, tõsist ja olulist teemat nagu selleks on "Ohutus ja esmaabi". Põhireeglid, mille selgeks õppisime - hea inimene teab, et meil on kõigil üks õrn ja väga väärtuslik elu, julgeb õnnetusi ära hoida ning õpib teist inimest aitama. Selle projekti raames käis meil külas oma tööd ja ohutusest rääkimas ka kiirabi, saime ka lähemalt uudistada nende töövahendeid ning kiirabi autot. Õppisime andma esmaabi, milleks kõige olulisem on märkamine ja abi kutsumine. Rääkisime läbi erinevaid võimalikke ohuolukordi, kuidas nendes käituda, kuidas neid ennetada ja harjutasime ka haavade sidumist, hingamisteede avamist ja ka elustamist (nuku peal). 

Lotted ja lumi

Lotted tegid lasteaias katset. Eesmärk oli teada saada, mis juhtub lumega, kui see tuua sooja tuppa. Esmalt arutlesime, mis võiks juhtuda lumega, kui see sooja tuppa tuua. Kas see muutub või jääb samaks, kas see on must või puhas. Arutelu käigus selgus, et lapsed teavad hästi, et lumi on tegelikult must, kuigi tuppa toodud lumi nägi välja puhas ja valge.

Seejärel panid lapsed ühte läbipaistvasse ämbrisse palju lund, mis ulatus üle ääre. Teise ämbri sisse valasid lapsed kraanivett. Natukese aja tagant käisime vaatamas lumeämbrit ja rääkisime sellest, kas lumega on midagi juhtunud või mitte. Vaatlust tegime neljal korral.

9.25 – lapsed panid lume ämbrisse, ämber oli lund täis.

10.19 – avastasime, et lumi on natukene sulanud – lund oli vähem, vett juba rohkem.

10.34 – lumi oli juba tervenisti vee all ehk rohkem oli vett kui lund.

12.05 – lumi oli peaaegu täielikult sulanud.

Lõpuks vaatasime ämbrit, kus sees oli lumi. Arutasime selle üle, mis juhtus lumega, kas see ikkagi jäi samaks või mitte. Saime teada, et soojas toas lumi sulab. Lõpuks vaatlesime lumevett – see oli väga must! Mõni laps ütles, et ta ei söö enam kunagi lund. Seejärel võrdlesime kahte ämbrit, lapsed ütlesid kohe, et kraanivesi on puhas ja seda tohib juua.

Järgmisel päeval tegime sama katset uuesti, aga erinevuseks oli see, et panime lumeämbri radiaatori peale sulama. Selgus, et radiaatori peal sulas lumi kiiremini kui lihtsalt soojas toas seistes.

9.25 – lapsed panid ühte ämbrisse lund, teise ämbrisse valasid kraanivett.

9.30 – vaatasime juba, kas lumega on midagi juhtunud või mitte.

9.48 – lumi oli juba natuke sulanud, alla tekkis vesi.

10.35 – lumi oli täiesti ära sulanud.

Lapsed võrdlesid kahte topsi, kus sees oli umbes samapalju lund ja vett. Enne märgistasime ära ka kriipsuga koha, milleni oli vett ja lund. Selgus, et lumeämbris oli peale sulamist vett väga vähe, palju vähem kui kraanivee ämbris. Lapsed said teada, et kui lumi sulab ära, siis selle kogus kahaneb ehk muutub palju väiksemaks. See oli põnev katse, mis aitas lastel paremini mõista lume omadusi ja muutumist.

Muumid ja Hiina

Muumid jätkavad oma põnevat projekti Hiina arhitektuuri avastamisega ning 29. jaanuaril 2025 tähistasime ka Hiina uue aasta algust – kuldse puu mao aastat. Selle erilise päeva puhul tuli meile külla õpetaja tütar Liisi, kes õpib ülikoolis Hiina ajalugu, kultuuri ja traditsioone.

Liisi tutvustas lastele Hiina keelt, näitas pilte kuulsatest ehitistest ja traditsioonilistest sümbolitest. Saime kuulata hiina muusikat ja isegi selle saatel tantsida! Hommik oli eriti pidulik, sest kõik Muumid olid riietunud punasesse – Hiinas peetakse seda õnne värviks ning soovisime sellega terveks aastaks head õnne ja rõõmu.

Pärast toredat tegevust suundusime õue punast värvi otsima ning avastasime seda looduses rohkem, kui oleksime osanud arvata!

See oli teistmoodi ja meeldejääv hommik, täis avastamist ja rõõmu!

Muumid alustasid aknapotindust

27. jaanuaril 2025 algas Muumide rühmas uus ja põnev roheline eksperiment – panime aknale kasvama sibulad! Õpetaja tõi turult sibulad, millel juba rohelised otsakesed paistsid, ning nüüd jäi üle vaid leida sobivad nõud ja kaaned, et need vette pista.

Lapsed olid elevil! Mõni arvas, et sibul pole tema lemmik, aga mitmed julged maitsehuvilised soovisid kohe väikseid võrseid proovida. Nüüd saame iga päev jälgida, kuidas sibul kasvab ja areneb – ning kes teab, võib-olla varsti saame ka oma esimese saagi maitsta!

Lihtne tegevus, kuid kasu palju – õpime, avastame ja kogeme looduse imesid oma silme all!

Lumememmede nädal Mesimummides

Perioodil 20.01–24.01 tähistasid õpihimulised Mesimummid lõbusat lumememmepäeva. Selle erilise nädala jooksul said lapsed läbi erinevate tegevuste kogeda rõõmu, loovust ja koostööd.

Nädala alguses meisterdasime koos lastega lumememmesid. Eelmisel päeval värvisime vesivärvidega kauni tausta, millele järgnes lihtsate materjalide kasutamine: tualettpaberi rullide ja vatipatjade, vati abil kujundasime lumememme keha. Tegevuse käigus arutlesime, millised osad lumememmel on ja kus need asuvad. Kui lumememme keha oli valmis, lisasime mustad pärlikleepsud silmadeks ja nööpideks. Järgmisena lõikasime paberist välja porgandikujulised ninad ja suud, mille lapsed enda tööle said kleepida. Lisaks korjasime eelnevalt lasteaiahoovist langenud kaseoksi, mille lapsed kleepisid lumememmedele käteks. Nii valmisidki meie toredad ja erilised lumememmed.

Lisaks meisterdamisele tõi palju elevust meie „Lumememme mäng“. Selleks kasutasime suurt kasti, mille peale oli joonistatud lumememm ja millesse oli lõigatud erinevad kujundid – ring, ristkülik, kolmnurk ja ruut. Lapsed said värviliste pallidega proovida, kas nad suudavad õiged kujundid tabada. Iga pallivärv vastas kindlale kujundile, mis muutis mängu arendavaks ka kujundite ja värvide õppimise osas. Need, kes parasjagu ei visanud, elasid innukalt kaasa, mis tugevdas rühmatunnet ja pakkus rõõmu kõigile.

Nädala lõpus võtsime ette väikese teaduskatse „Lumetorm klaaspurgis“. Kuna väljas oli lumeoludega kehvasti, tõime lumesaju võlu siseruumi. Katse läbiviimiseks kasutasime vett, valget guaššvärvi, õli ja sädelust, mis kõik lõid klaaspurgis lummava visuaalse efekti. Lapsed said ise komponente purki lisada ning enne nendega tutvuda, neid nuusutada ja arvata, mis need olla võiksid. Katse lõpus lisasime segule kihiseva tableti, mis tekitas väikseid keeristorme ja liikuvaid sädeluse osakesi, justkui oleks päris lumesadu klaasi sees.

Kuigi katse õnnestus suurepäraselt, arutasime lastega ka, kuidas seda veelgi huvitavamaks teha. Näiteks oleks suurem õlikogus andnud tugevama efekti. See arutelu andis lastele aimu katsetamise ja parandamise tähtsusest – teadus ongi proovimine ja õppimine! See nädal oli meie Mesimummidele täis rõõmu, avastamist ja põnevaid õppetegevusi.

Muumide jalutuskäik

Täna (21.01.2025) oli eriline võimalus minna tiigi äärde jalutama, sest ilm oli veidi karge aga ilus ning ka lund oli natuke. Rahvusvahelise jalutamise päeva puhul nägime liikumas ka teisi inimesi ja koeri ning vaatasime loodust: puud on ikka raagus, tiik on jääs, teedel kruusakivid libeduse tõkestamiseks ja õhk on jahe. Jalutades ja loodust vaadeldes läks aeg nii kiiresti, et ei saanudki aru, et terve tiigiring on juba käidud. Värske õhk, õiged riided ja hea seltskond teevad jalutamise nauditavaks.

Lepatriinud uurisid lund

Lumi näeb ju nii valge ja puhas välja. Järelikult võib seda ka süüa? Lepatriinu lapsed otsustasid selle ise järele uurida. Esmalt koguti õues läbipaistvasse karpi lund. Seejärel ootasid lapsed kannatlikult, et lumi karbis ära sulaks. Kui alles oli jäänud vaid vesi, võtsime appi digitaalse mikroskoobi ja vaatasime, mis sulanud lume sees tegelikult on. Lapsed nägid palju mustust, mis aitas jõuda otsuseni, et nemad küll enam õues lund suhu ei pane. Kui katse tehtud oli, viisime karbi veega jälle õue ja ootasime, et see jäätuks. Nii vaatlesime lastega vee erinevaid olekuid.

Lumememmepäev Tallinna lasteaias Vikerkaar

17. ja 20. jaanuaril tähistasime lasteaias juba mitmendat aastat järjest rahvusvahelist lumememmepäeva. Seekord toimus lumememmepäev lastele saalis, sest ilmastikuolud ei olnud sobivad lumememmede valmistamiseks.

Ürituse viisid läbi Lumememmeks kostümeeritud õpetajad Aive ja Maili ning koer Tripsu, keda mängis liikumisõpetaja Sille. Lapsed said sellel päeval üheskoos tantsida ja mängida. Sõimerühmade ning nooremate aiarühmade lapsed valmistasid paberist väljalõigatud elementidest lumememmi. 4-7-aastaste laste rühmad osalesid lisaks tantsimisele ka väikeses lumememmepäeva viktoriinis.

Viktoriini kaudu jäid lastele meelde huvitavad faktid, näiteks et 2010. aastal tähistati Saksamaal esimest korda rahvusvahelist lumememmepäeva. Samuti rõhutati jaanuarikuu seost tantsukuuga. Üheskoos õpiti selgeks ja tantsiti vahva Baieri tants „Sternpolka“. Lumememmepäeva meenutavad ka Lotte ja Muumi rühma laste loomingulised lumememmede näitused. Täname kõiki osalejaid ja korraldajaid toreda ning meeldejääva päeva eest!

 

Simbade tegid tervislikke kaerahelbeküpisiseid

Simba rühma õpetajad räägivad tihti lastega tervisliku toitumise kasulikkusest ja toidu väärtusest. Lapsed on küll väikesed, kuid igat söögikorda saadab õpetajate jutt sellest, mis on täna söögiks ja kui kasulik on kõrvale süüa salatit või päeva jooksul juua vett. Seetõttu otsustasid Simba õpetajad koostöös lapsevanemaga korralda huvitava tegevuse õppeköögis, et küpsetada tervislikke kaeraküpsiseid.

Seega 20. jaanuaril tuli Simba rühma külla aktiivne lapsevanem - Mirko ema, et oma kokandusoskuseid jagada ja näidata lastele, kuidas valmistada tervislik maiustus, kasutades kaerahelbeid, kaneeli, rosinaid ja mett.

Lapsed käisid õppeköögis, panid ette kokapõlled ja hakkasid tähelepanelikult ning imetlusega vaatama, mida Mirko ema tegema hakkas. Samal ajal nad kuulasid huviga, kuidas maiustused valmivad.

Lapsed said teada, kuidas lõhnab kaneel, mudida rosinaid ning hoida klaaspurki sulavõiga. Samuti said nad katsuda ja uurida, millised näevad välja kaerahelbed ja millise tekstuuriga. Mirko ema selgitas iga sammu näitlikult ja põhjalikult. Iga laps sai proovida vahustada mikseriga muna, lisada suhkrut ja segada seejärel segu lusikaga. Tööprotsessi lõpus asetasid lapsed segu ahjuplaadile ja määrisid laiali.

Simbad olid väga rõõmsad ja rahulolevad. Õhtul said lapsed tervisliku maiustusega kostitada ka vanemaid. Väikesed Simbad külastavad õppekööki ka mitmetel järgmistel kordadel.

 

Muumide lumememmede päev

18. jaanuaril, rahvusvahelisel lumememmede päeval, tähistasid Muumid seda toredat päeva loovalt ja keskkonnasõbralikult. Iga laps meisterdas kodus taaskasutusmaterjalidest lumememme ja tõi selle lasteaeda näitusele, mida kõik said imetleda.

Laste loodud lumememmed olid rõõmsameelsed ja vahvad, pakkudes kahe nädala jooksul lusti nii suurtele kui ka väikestele!

Sussiteater Tallinna lasteaias Vikerkaar

Täna, 13. jaanuaril, külastas meie lasteaeda Sussiteater etendusega „Kurg“. Tegemist oli muusika- ja tantsulise lavastusega, mille kaunis luulevormis tekstid esitasid näitlejad Kärt Reemann ja Jaanus Kask.

Muinasloo peategelaseks oli tavaline tänapäeva inimene, kellel kipub sageli igav olema. Müstiline lugu tõi kaasa põnevaid ja ootamatuid sündmusi, mis pakkusid lastele palju elamusi. Etendus oli täis akrobaatilisi numbreid, mis panid lapsi aplodeerima ja vaimustuma. Lisaks sai lavastuses näha erinevaid nukke, mis rikastasid visuaalset elamust.

Kunstiline lavastus pakkus publikule võimaluse kogeda laias valikus emotsioone – põnevust, naeru ja veidi ka ärevust.

Täname Sussiteatrit põneva ja meeldejääva etenduse eest!

Muumidel käis külaline

9.01.2025 oli Muumidele väga eriline päev, sest meile tuli külla ühe Muumi poisi vend, kes tutvustas kahte vahvat keemiakatset. Muumid jälgisid esitlust suure huvi ja vaikusega.

Üllatav oli avastada, kuidas igapäevaelus tuntud ained, nagu piim ja Fairy, võivad koos luua tõelise võlupildi – eriti kui lisada veidi toiduvärvi. Samuti näitas külaline, kuidas tavaline vesi, Fairy, toiduvärv ja naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda võivad koos luua lõbusa vulkaani taolise plahvatuse.

On hämmastav, kuidas koduses keskkonnas tuttavaid aineid õiges koguses ja õigesti kombineerides saab teha põnevaid ja imelisi katseid.

 

Lotted ja sulalumi

Lotted kasutasid võimalust ning sulailmaga tegid ühe lumememme. Õpetajaga koos sai üle korratud, kuidas üldse saab lumememme teha. Alguses tuleb veeretada suur pall, siis väiksem (keskmine) ning kolmandaks palliks oli kõige väiksem, millest tuli lumememme pea. Lapsed otsisid mööda lasteaia hoovi oksi, millest tulid lumememmele käed. Lõpuks said mõned lapsed täitsa selgeks, kuidas lumepalli teha ning tegid õue peal veel ja veel lumepalle.

Talvine loodusretk ja jääehete meisterdamine

Lähtudes laste huvist ja soovist, suundusime 8. jaanuaril tiigi äärde jalutama ning looduslikke materjale koguma kunstitööde tarbeks. Lapsed otsisid ja korjasid puuoksi, tammetõrusid, käbisid, kuivatatud marju ja teisi loodusande.

Rühmaruumis said lapsed oma loovust rakendada, meisterdades korjatud materjalidest kuuseehteid. Õpetaja selgitas lastele, miks seekord asetame muffinivormi vee sügavkülmikusse, mitte õue – nimelt oli välistemperatuur plusskraadides ning seetõttu ei oleks vesi õues jäätunud.

Järgmisel päeval, kui vormides olev vesi oli sügavkülmikus jääks muutunud, viisime lastega valmistatud ehted õue ja riputasime need puule, luues üheskoos kauni talvise loodusinstallatsiooni.

Muumide seiklus ühistranspordiga

Oma tehnika projekti raames otsustasid Muumid minna transpordiga seiklema, et jõuda sadamasse. Sadamas oli põnev võimalus oma silmaga suuri laevu näha. Seikluse ajal said Muumid sõita nii bussi kui ka trammiga. Sadamas ootasid neid ees kaks suurt kruiisilaeva, mille nimed olid Victoria ja Queen Baltica.

Enne sadamasse jõudmist tegime vahepeatuse Balti Jaamas. Seal vaatasime ronge. Liikuvatele rongidele lehvitasime, seisvaid ronge loendasime ja arutasime, mis värvi need on. Mõtlesime ka, et oleks tore rongiga ühel päeval ise sõitma minna.

Trammid pakkusid samuti põnevust. Nende istmed olid bussist erinevad ja ühel trammil oli uksest sisenedes üsna kõrge trepp, samal ajal kui teisel trammil polnud treppi üldse.

Bussisõit oli huvitav, sest seal istudes saime aknast välja vaadata ja erinevaid transpordivahendeid jälgida. Nägime isegi üht lumekoristusmasinat, mis oli haagise peale tõstetud ja kinnitatud huvitava auto taha. Lisaks kohtasime mitut politseiautot ja ehitusmasinaid, mis tegutsesid Hipodroomi juures ning ka mujal tee ääres.

Muumid olid kogu reisi vältel vaprad väiksed jalutajad. Nad oskasid ühistranspordis kenasti käituda ja nautisid igat hetke sellest põnevast päevast.