Minnide muuseumitund: leivategemise lugu

"Austa leiba, leib on vanem kui meie.“

Teekond leivapätsi valmimiseni on pikk ning töömahukas. Kes tahab suve lõpul kuldselt rukkipõllult saaki lõigata, peab viljaterad juba eelmisel sügisel maha külvama. Õppisime ja proovisime  koodiga rehepeksu, saime teada, kuidas vanasti vilja tuulati, et kätte saada puhtad terad, millest siis käsikivi abil jahu jahvatati. Lapsed puhusid terad oma peos prahist puhtaks ja proovisid seejärel käsikiviga jahu jahvatada, vaadeldi ja katsuti saadud tulemust. Seejärel seadsime sammud perenaise juurde, kes rääkis ja näitas meile, kuidas vanasti peres leiba küpsetati.  Lapsed tutvusid leivaastjaga ja leivalabidaga, samuti rääkis  perenaine, kuidas ahjus leiba küpsetati ning milliseid teisi vajalikke tööriistu veel :vajati. Nendeks olid: roop, et süsisid ahjust välja võtta ja hari, et ahju puhastada. Koht kus leiba küpsetati pidi olema väga puhas. Leiva küpsetamine võttis aega kolm päeva. Lastele õpetati, kuidas kontrollida, kas leib on küpsenud või ei, selleks  tuli koputada vastu leiva põhja. Muuseumitund lõppes musta leiva maitsemisega. Leib maitses lastele väga. Laste arvamus oli: “Parem kui poe leib.”