Veebruaris valmistasid Puhhid papptaldrikutest öö ja
päeva “kettad”, mille käigus sai selgeks, millised tegevused toimuvad päeval ja
millised öösel. Lapsed õppisid tundma erinevaid transpordivahendeid, millega
on võimalik sõbrale külla sõita. Päris ühistranspordi kasutamise asemel aga
joonistasid lapsed erinevaid sõidukeid ja mängisid rongisõitu istudes
reisijatena toolidel üksteise taha.Lisaks said Puhhid teada, millistest materjalidest
ehitatakse maju ja katuseid – kivi, puit, õled jne. Lapsed said paberist
kujunditest ning mänguustest ja -akendest panna kokku oma kodumaja. Kui maha tuli esimene korralik lumi, said lapsed selgeks
erinevad talvelõbud, millest kõigi lemmikuks oli kelgutamine. Õues läksid
Puhhid kohe suure rõõmuga lumememmesid meisterdama ja kelguga lund vedama!
Veebruari
viimasel nädalal oli Lottedel nädalateemaks „Ka talvel on õues põnev!”. Kuna
just sel nädalal tuli ka lumi maha, siis käisime lastega kelgutamas. Samuti
käisime Õismäe tiigi ääres vaatamas talvist veekogu ning avastasime, et külma
ilma ning lume tõttu oli tiik pooleldi jäätunud. Lapsed teadsid väga hästi,
miks jää tekkis ning ka seda, et jää peale minna ei tohi.
Veebruarikuus rääkisid Karlssonid erinevatest maadest ja rahvastest
ning tutvusid Eesti ja maailma kaartidega. Karlssonid said võõrkeelseid
sõnu ja väljendeid teada ning proovisid võõrkeeltes rääkida. Kaartidelt tutvusid Karlssonid Eesti naaberriikide ja ka teiste
riikidega, kus nad on reisimas käinud, Eesti linnade, saarte ja
veekogudega ning erinevate riikide lippudega. Lisaks meisterdasid Karlssonid
endale vabalt valitud riigi lipu.
Hambanädalal rääkisime lastega, mis on hammastele hea ja
mis halb. Viisime läbi ka katse munadega, mis olid justkui hambad. Võtsime kolm
valget muna ning iga muna panime eraldi anumasse. Ühele munale kallasime peale
Coca-cola, teisele mahla ning kolmandale munale valasime peale vee. Jätsime
munad paariks päevaks seisma ning jäime ootama tulemusi. Katse lõpus vaatlesime
ja võrdlesime kas ja mis on juhtunud munakoorega. Coca-colas seisnud muna oli
pruun, marjamahlas seisnud muna oli beež. Vees olnud munaga aga ei olnud
juhtunud midagi. Katsest järeldasime mida teevad erinevad suhkrused ja
värvainega joogid meie hammastega. Lapsed otsustasid, et edaspidi on kasulik
tarbida vett või piima.
Veebruaris
maha sadanud esimene lumi oli rõõmuks ja lustiks lepatriinude lastele. Nüüd
lapsed said võtta kuuris nukralt seisnud kelgud ja minna Õismäe tiigi äärde
talverõõme nautima. Lõbutsemise käigus sai lastele meelde tuletatud nii ohutu käitumise reeglid kui ka kelgu valitsemise oskused.
Tiigri rühm
võtab sellelõppeaastal osa Räpinaaianduskooli projektist„Sõpruse tera“.13.veebruaril saabusid herneseemned. Pooled
herned pidime vee sisse panema ja seal mõned tunnid seista laskma. Pärast seda
külvasime herned mulda. Lastel oli huvitav seemneid mulda panna ja ootama
jääda, kas esimesena tõusevad leotatud või leotamata herned.
Veebruari lõpus sadas maha kaua oodatud lumi. Kuujänesed said sellel päeval
kelgutada, mängida lumesõda, ehitada lumememme, lumes püherdada ja
lihtsalt nautida talvist ilma.
Naksitrallid panid kasvama kaks sibulat
vette, et uurida kuidas sibula juured ja pealsed kasvavad. Kati abiga saime ka
uhke sibulatorni, mis annab meile uhkelt vitamiine mida oma toidule lisada. See
maitseb hästi iga toidu peal ja lapsed söövad seda meelsasti.
Sügisest saati on Mesimummide mänguasjade
valikut rikastanud mere äärest korjatud kivid. Kivid kaunistasime veebruaris
akrüülvärvidega. Ning peale seda muutusid need laste seas ülimalt populaarseks.
Lapsed võrdlesid erinevate kivide suurust ja avastasid, et ka meie akvaariumis
on väga pisikesed kivid. Mesimummid on ülimalt loovad ja kasutavad
kive väga erinevates mängudes. Näiteks on need sobilikud asendused majadele,
mille vahelt saab autoga läbi sõita. Samuti teevad lapsed omavahel mõõduvõttu,
kui palju saab keegi kive üksteise otsa laduda, ilma, et torn ümber kukuks.